Pean tegema ülestunnistuse...ma ei ole tegelikult üdini naiselik naine. Mitte nüüd valetsi aru saada sellest. Mulle meelib küll shopata ja ilus välja näha aga see on ka kõik. Tegelikult olen ma üpriski tomboy tüüpi . Ma tunnen ennast kõige mugavamalt suurtes meeste T-särkides ( jah meeste osakond on see kuhu ma poodi minnes esimesena jalutan) . Muidugi mul tuju mõnikord muutub ja mõnikord panen ikka kleidi selga. Aga tegelikult see on ainult väike osa sellest, mis minu juures on poisilik. Ma jälestan igasuguseid Ladina-Ameerika ja saksa seebikaid, mida telekast pidevalt inimestele ette söödedakse ( no ofence neile, kes neid vaatavad...maitsed on erinevad). Selle asemel olen ma obsessed South Park'ist, Jackass'ist ja Top Gear'ist.( jah seda viimast vaatavad väga paljud naised nagu ma kuulnud olen). Armusin ära PSP-se ja eelmine kooli aasta sisusasin sellega vehatunnid . Mu iseloom pole ka selline tüüpiline naisele. Ma vihkan draamatsemist, tagarääkimist, mingist solvumise teemast pole ma kunagi aru saanud nagu ka tujutsemisest. Mulle meenutavad need asjad puberteeti ja minu vanuses peaks sellest juba hakkama välja kasvama ( ehk siis, et keegi ei tuleks siia alla jälle kirjutama ''aga sa ise oled kah kunagi solvunud ja tujutsenud'' - muidugi olen....kui ma olin 13). See on nii ilmselt selle pärast, et kasvasin üles koos oma onupoegadega ehk siis kui ma suudaksin ma endale väga mõnusa onni ehitada, ragulkaga naabri kassi puuotsast alla lasta või hea sõjaplaani koostada. Seda poisilikku poolt näitan ma tegelikult vähestele kuna kunagi sai selle pärast koolis päris palju pähe. Kinos ei käi ma kunagi vaatamas romantilisi komöödiaid ( kui just sõbranna ei sunni) vaid pigem mõnda head õudukat v actionfilmi. Nooremana ma kakleisn päris palju. Ei ole hullunud sushi järgi...ütleks nii et käib kah. Tunnen ennast poiste seltskonnas vabamalt kui naiste. Olin kuni 9 klassi lõpuni kindel, et lähen sõjaväkke. See aga viib mind järgmise teemani millest ma ka siiani aru ei ole saanud. Nimelt on tekkinud uus ''tüüp'' mehi. Nad vinguvad, solvuvad, tujutsevad ja üldse omavad väga palju naiselikke iseloomu jooni. No ja siis muidugi need Jersey Sore'ist tuttavaks saanud guido tüüpi mehed kes käivad vahet pidamata solaariumis, ajavad jõusaalis musklit punni, söövad mingit kahtlast pulbrit no et se muskel ikka eriti punni läheks, soeng käib pea geeli purki toppides, kõrvas siravad ''blingid'' ja erinevad boksimistiilid on elu (''mis siis et ainult 3 korda on saanud trennis käia...ikkagi olen taiboksi maailma meister''-suhtumine käib sellega kaasas). Mul pole nende vastu nagu midagi halba aga ise ma sellistega suhelda ei soovi kuna nad ajavad mulle hirmu nahka. Huh teemast kõrvale. Igal juhul üks tark mees ütles mulle kunagi, et ole sina ise ja ära ürita olla keegi teine. Nüüd ma seda teha üritangi...lihtsalt olla mina ise kuna kellegi teise mängimine ei vii mind ilmselt kuhugi. Ning üks kallis sõbranna märkas seda muutust ja ütles mulle:''Lõpuks ometi näed sa välja nagu isksus'' Kutsun sellega ka Teid olema need kes Te tegelikult olete, sest ma tean, et seal kusagil on veel vähemalt üks inimene kes mängib ikka veel kedagi teist.
Nüüd siis minu stiilist. See on miksitud mehelikust vabadusest ja naiselikest joontest. Suured meeste T-särgid+skinny jeans/retuusid+poolsaapad.
Minu 11 särki. Ostetud Eestist, Lätist ja Inglismaalt ehk New Yorkerist,
Bershkast, Pull&Bearist,Primarkist ja Reservedist.
Minu lemmik on valge särk millel ahv punase capiga kes ütleb ''yo chimps''
Retuusid ja teksad, väike valik siis nendest
Saapad ostsin Inglismaalt välja arvatud hallid. Beežid on mu ultimate lemmikud. Mõtlesin pikalt milliseid ma teile näitan aga arvasin, et need kõige minulikumad.